Pingekõikumised ja impulsid
Standardi EVS-EN50160 mõistes vaadeldakse elektri kvaliteeti ennekõike tarbija liitumispunktis. Häired tarbija jaotussüsteemi kaugemates punktides sõltuvad võrgu konfiguratsioonist ning tarbija elektriseadmete spetsiifikast. Elektri parameetreid tarbija elektripaigaldise olulistel tarbijatel on siiski mõistlik jälgida ja teada.
Toitekatkestus on seisund, kus liitumispunktis on pinge väiksem kui 1% nimipingest. Lühiajalised toitekatsetused kuni 3 minutit on enamasti tingitud riketest tarbijapaigaldistes või lülitamistest jaotusvõrgus. Toitekatkestused loetakse pikaajalisteks, kui nende pikkus on üle 3 minuti, valdavalt on need põhjustatud elektritarnijast mitte olenevatest ettenägemata sündmustest
Aeglane pingemuutus. Normaal talitlustingimustel peab toitepinge efektiivväärtuse 10-minutiline keskväärtus olema vahemikus Un± 10% ehk 207… 95% kestel 1- nädalasest mõõteajast. Kaugel asuvates piirkondades võib pinge erijuhtudel olla Un +10/-15%
Kiired toitepinge muutused. Kiireid pingemuutusi põhjustavad peamiselt koormuse muutused tarbijapaigaldistes või lülitused võrgus. Normaaltingimustel ei ületa madalpingel kiired pingemuutused 5% nimipingest.
Pingelohk on toitepinge järsk langus lühikeseks ajaks tasemeni 90…1% nimipingest. Pingelohku iseloomustatakse selle kestusega ΔT ja sügavusega ΔU. Pingelohu kestus on enamasti 10 ms (poolperiood) kuni 1 min ja nende sügavus alla 60%.
Liigpinged jagunevad võrgusageduslikekes ja transientliigpingeteks. Võrgusageduslik liigpinge on suhteliselt pika kestusega ja tekib tavaliselt lülitustoimingute või elektriseadmete rikete tagajärjel. EVS-EN 50160 järgi võib võrgusageduslik liigpinge faasi ja maa vahel olla kuni 1,5 kV. Transientliigpinge on võnkuv või mittevõnkuv liigpinge, mis on tugevalt sumbuv ning kestab mõne millisekundi või vähem. Mittevõnkuvaid transiente iseloomustatakse nende frondi tõusu ja sumbumise aja ning amplituudiga. Standardi kohaselt võivad transientliigpinged ulatuda kuni 6 kV-ni.
Flikker ehk värelus. Värelus on nägemisaistingu ebaühtlus, mis on tingitud valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. Pinge efektiivväärtuse võnkumise sageduseks on väreluse korral 1…25(30) Hz ja pinge efektiivväärtus enamasti 0,9…1,1 Un. Kõige häirivamaks loetakse võnkumise sagedust 8…10 Hz.
Võrgusageduse nimiväärtus Eestis on 50 Hz. Normaaltalitusel peab põhisageduse 10-sekundiline keskväärtus jääma piiridesse:
50 Hz ± 1% (49,5…50,5 Hz) 99,5% aastas ja
50 Hz -6/+4% (47…52 Hz) 100% nädalas.
Pinge asümmeetria on mitmefaasilise võrgu seisund, mille puhul faasipingete efektiivväärtused või faasidevahelised nihkenurgad pole võrdsed. Pinge asümmeetria arvutamiseks on kasutusel 2 meetodit.
1.Esimese meetodi kohaselt leitakse faasipinge vastujärgnevus- ja pärijärgnevuskomponendi suhe – asümmeetriategur ka = U2/U1*100% . Meetodit on valdavalt kasutuses energiakvaliteedi analüsaatorites.
2. Teise meetodi kohaselt leitakse mõõdetud faasipingete keskväärtus, seejärel arvutatakse iga faasi pinge erinevus sellest keskväärtusest ning jagatakse suurim saadud vahe keskväärtusega.
Normaaltalitlusel ei tohi 95% aja kestel nädalasest seireajast pinge asümmeetria 10-minutiline keskväärtus ületada 2% .
Elektrivõrgu asümmeetriline talitlus põhjustab kolmefaasiliste tarbijaseadmete ebaõiget töötamist ja suure ebasümmeetria korral võib põhjustada mootorite olulist ülekuumenemist.
Pinge kvaliteeti iseloomustab joonis:
